Tagasi

Energogen rajas Elektrilevi hanke raames kolm päikeselektrijaama

Meil on hea meel teatada, et lõpule on jõudnud Elektrilevi kolme päikesejaama pilootprojekti projekteerimis- ja ehitustööd.

Selle nädala jooksul annab Energogen objektid üle nii Valgamaal, Pärnumaal kui ka Lääne-Virumaal ning kõik need projektid on Elektrilevi jaoks märgilise tähendusega. Nimelt soovib võrguettevõte testida, kas tulevikus võiks osa väiksemaid elektriliine asendada hajaenergeetika lahendustega.

“Selge on see, et tuleviku elektrivõrk peaks olema praegusest kohanemisvõimelisem. Täna on meie suureks väljakutseks see, et meie kliendid ei ole enam seal, kus on meie võrk – peaaegu igas kümnendas tarbimiskohas elektrit praktiliselt ei tarbita, kuid võrk on valmis ja seda tuleb hooldada,” selgitas efektiivsuse otsimise vajadust Elektrilevi juht Tarmo Mere.

Tema sõnul võiks üheks kulusid optimeerivaks lahenduseks olla see, et näiteks üksikutele majapidamistele, kuhu jõuab elekter pika metsaliini kaudu, paigaldaks võrguettevõte tulevikus kuluka liiniuuenduse asemel kohaliku päikeselektrijaama koos generaatoriga. Võrguettevõtte ülesandeks jääks mõistagi ka kõik jaama käigushoidmise, hooldamise ja häirete kõrvaldamisega seonduv, just nagu see on tänagi võrguteenuse puhul. “Sellised lahendused võivad koos kõikide hoolduskuludega osutuda teatud juhtudel elektrivõrgu uuendamisest mitmeid kordi soodsamaks. Samuti ei ohustaks elektrivarustust sel juhul metsatrassil liinile kukkuvad puud, ” lisas Mere. Lisaks on taolised lahendused paindlikud – kui täna näeme ulatuslikult tühjaks jäävaid tarbimiskohti, mille puhul elektriliine niivõrd paindlikult “ümber tõsta” ei saa, siis nii öelda juhtmeta elektrijaotusteenuse puhul taolist takistust ei ole.

Hajaenergeetika lahendusi testib Elektrilevi neljas erineva profiiliga tarbimiskohas: selgitatakse lahenduse sobivust ühtlaselt väikese tarbimise ja hooajalise tarbimisega majapidamistes ning katsetatakse ka lahenduse võimalikku ülempiiri lähtuvalt klientide tarbimismahtudest. Pilootprojektide kestuseks plaanitakse kolm aastat, et tuleksid välja erinevad tarbimise iseloomu, ilmastiku ja muud mõjud.

Tarmo Mere väitel tähendaksid praegu katsetatavad tehnilised lahendused jaotusvõrgule liinide uuendamisega võrreldes kokkuhoidu vähemalt 1,5 miljonit eurot.

“Esialgu katsetatavad tehnilised lahendused sobivad pigem väiksemale arvule majapidamistele, kuid kui need edukaks osutuvad, saame tulevikus selle pinnalt välja töötada mitmekesisemaid ja juba laialdasemalt kasutatavaid lahendusi,” lisas Mere. “Siis võib tekkida olukord, kus elektrivõrk ei ole tingimata mastide ja liinide katkematu ühendus, vaid eelkõige virtuaalsesse süsteemi ühendatud kogum, mis tagab kliendile stabiilse teenuse. Just seetõttu räägime uute lahenduste puhul nii öelda juhtmevabast võrguühendusest.”

Riigihanked võitnud Energogeni juhatuse liige Martin Lall loodab, et ka teised riigiettevõtted näitavad sarnast uuendusmeelsust ja pööravad enam tähelepanu lahendustele, mis oleksid jätkusuutlikud.