Tagasi

Päikesepaneelid on osa meie tulevikuenergiast

Päikeseenergiaassotsiatsiooni esimees ja Energogeni klient Andres Meesak leiab, et päikesepaneelidel on suur osa meie tuleviku energiasektoris, sest viimane aeg on tõsiselt mõelda taastuvenergia kasutuselevõtule.

Enerogen paigaldas 2012.aastal Meesaku suvekodule 11kW päikesepaneelide süsteemi, mis oli üks esimesi ametlikult võrguga ühendatud päikeseelektrijaamu. „Tänaseks on see jaam tootnud 35 000 kW/h puhast elektrit, mis on kolme Eesti pere keskmine aastane elektrivajadus,” ütles Meesak.
“Keskmine Eesti pere kasutab aastas ligikaudu 3500 kW/h elektrit – minu maja katuselt tuleb seda aastas 11 000 kW/h kanti, mis on siis umbes kolme Eesti pere aastane keskmine elektrivajadus,” rääkis Meesak. Eestis on tänaseks kokku 400 majapidamist, mis toodavad oma elektri ise väiketuuliku või päikesepaneelide abil.

Päikesepaneele on lihtne paigaldada

Meesak selgitas, et linnas on päikeseenergia kasutuselevõtt eriti otstarbekas, sest päike on maakera põhiline energiaallikas. “Ühes tunnis langeb päikeselt maale inimkonna aastane energiavajadus,” rääkis ta. “Päikeseenergia hulk on sesoonselt ja lühiajaliselt hästi prognoositav, samas tuule kogust ei saa nii hästi prognoosida.”
Tihti pelgavad inimesed, et päikesepaneelid ei sobi nende katustele või on neid keerukas paigaldada, ja seetõttu jääb hea idee ellu viimata. Tegelikkus on vastupidine. “Päikesepaneele saab edukalt paigalda nii viil- kui ka lamekatusele, ja kui need variandid ei sobi, siis miks mitte ka maja fassaadile või hoopis maapinnale.  Linnas asuvate suurte kortermajade ja kaubanduskeskuste lamekatustele on samuti hõlbus päikesepaneele paigaldada ning uute majade puhul saab osa fassaadist kohe päikesepaneelidest ehitada.

Eesti traditsiooniline viilkatus on päikeseelektrijaama jaoks ideaalne – meie laiuskraadil on päikesepaneeli kõige ideaalsem paigaldusnurk 38-40 kraadi, ja meie traditsiooniline viilkatust ongi 40-45-kraadise kaldega.”

Nullenergia tuleb koos päikesepaneelidega

Päikesepaneelide pluss on seegi, et neid pole sama hästi kui vaja hooldada, ja ka päikesepaneeli mooduli hind on soodne. “Viimase 30 aasta jooksul on hind alanenud ligi 20 korda,” kinnitas Meesak. “See näitab selgelt, et tänu hinna odavnemisele muutub tehnoloogia ka laialdasemalt kasutatavaks.”

Eesti on Euroopa Liidu liikmena võtnud kohustuse muuta hooned energiatõhusamaks. 1. jaanuarist 2019 peavad kõik riigi ja omavalitsuste uued hooned olema kas ligi null- või päris nullenergiaga. 2021. aastast kehtivad need nõuded kõigile uutele ehitatavatele hoonetele.

“See tähendab, et kui hoonesse võetakse väljast 100 kw elektrienergiat, tuleb aasta jooksul sama 100 kW hoones ka toota – see annabki hoonele nullenergia staatuse,” selgitas Meesak.

Eestis, kus on külm kliima ja neli kuud aastast pime, tähendab see Meesaku sõnul, et peame saama kusagilt lisaenergiat, sest pole võimelised kõike kohapeal tootma. “Eesti mõistes tähendab see, et alates aastast 2019 on kõigil uutel linna- ja riigihoonetel ja alates 2021. aastast kõigil uutel hoonetel päikesepaneelid.”

Artikkel ilmus 05.02.2016 väljaandes Pealinn. http://www.pealinn.ee/tarbija/eesti-saastevabaks-paikesepaneelid-vallutavad-tulevikus-iga-kodumaja-n162261