Tagasi

Pärnu ettevõtjad on investeeringuga rahul

Pärnu Postimees annab 6.jaanuaril ilmunud artiklis ülevaate Pärnu suurematest päikeseelektri jaamadest, mille projekteerijaks ja paigaldajaks on Energogen.

“Väga oluline on suvine päevane tarbimine. Kellel see suur on, soovitan kaaluda,” ütles 2014. aastal 705 paneeli ja 176kilovatise võimsusega päikeseelektrijaama käivitanud Ago Kalmer.

Riia maantee 233a ja naaberkinnistutel tegutsevaid ettevõtteid elektrienergiaga varustaval Agal Kinnisvarade juhatuse liikmel tekkis taastuvenergia kasutamise mõte 2013. aasta juulis, mil Eesti ja Soome vaheline EstLink 1 oli rikkis ja elektri tunnihind börsil üle 100 euro megavatt-tunni eest hüppas.

Kuna kunagise Pärnu autobaasi kinnistul olid suured katusepinnad ja valdavalt tarbiti elektrit päeval, kuulutas Agal Kinnisvarad välja hanke, milles otsiti probleemile lahendust. Ei vajatud üksnes paneele, vaid tervikanalüüsi, kui palju oleks päikesepaneele ettevõttele tarvis, kuidas Elektrilevile ülejääki müüa.
Energogeni pakutud lahenduses arvestati elektri hinnatasemega 35 eurot megavatt-tunni kohta, tasuvusajaks kalkuleeriti seitse ja pool aastat. “Sisuliselt ostsin elektri seitsmeks ja pooleks aastaks ette ära ja jäin ootama, kas börsihind on kõrgem või madalam,” rääkis Kalmer.

Kaks ja pool aastat hiljem tõdeb Kalmer, et kuigi kuud ja suved on olnud erinevad, aastad tervikuna suurt ei erine. Keskmiselt tuleb aastaseks tootmismahuks 140 000 kilovatt- tundi.
“Läinud on plaanipäraselt, pigem natuke paremini. On olnud aegu, mil börsihind on olnud prognoositust madalam, aga keskmiselt ei saa nuriseda,” lausus Kalmer.

Agal Kinnisvarad ei salvesta elektrienergiat. Võit tuleb sellest, et ta ostab Elektrilevilt vähem elektrit ega maksa enda toodetava elektri eest võrgutasu. Kui elektrit üle jääb, saab ta börsihinna ja taastuvenergia tasu; kui sisse ostab, maksab börsihinna ja võrgutasu.

Paneelid püüavad hommiku- ja keskpäevapäikest. Päike on kõige intensiivsem suvel ja vaatamata laiuskraadide erinevusele on Eestis päikesepaneelidest niisama palju kasu kui näiteks Saksa- või Prantsusmaal.
“See on üllatav, aga meil on suvel pikemad päevad. Vaadake, millal loojub päike meil ja millal lõuna pool,” kommenteeris Kalmer.
Küsimusele, mida takkajärgi targemana teistmoodi võinuks teha, vastas Kalmer: “Ei midagi”. Tema sõnutsi oli otsus põhjalikult läbi kaalutud.

Jaapani päritolu päikesepaneelidel on 25aastane garantii, sertifikaat lubab, et 30 aasta pärast on paneelidel alles 80 protsenti efektiivsusest.

Agal Kinnisvarade kogemus innustas ravispaahotelli Tervis 2015. aasta sügisel 193 päikesepaneelist koosneva ja 49kilovatise võimsusega elektrijaamaga katsetama. Alustades oli Tervist ja Tervise Paradiisi juhtiv Jaan Ratnik ettevaatlik, muretsedes tugevate meretuulte ja lamekatusele koguneva lume pärast.
Ei tuul ega lumi ole Tervisele probleeme tekitanud. Küll kaotas ettevõte kaabliotsiku rikke tõttu umbes 4000 kilovatt-tundi, sest poolest juunist poole juulini polnud süsteem töökorras.
“Läks kuu käest, enne kui aru saime,” kahetses Ratnik. “Väike apsakas oli ka asjaga, mis vahendab andmeid võrku.”

Ratnik nimetas tõrkeid lastehaigusteks ja on edasise suhtes pigem optimistlik. “Sel aastal me paneele juurde ei pane, aga ma ei välista, et võime seda järgnevatel aastatel teha. Kui süsteemi paigaldus odavamaks läheb, on tasuvus parem, viimasel viiel aastal on hind olnud kogu aja languses,” kõneles ta.

Ratniku tähelepanu äratas aasta alguses Äripäevas ilmunud uudis, et päikesepaneelide hinnad on kukkunud rekordmadalale. See võib investeeringuid kiirendada. Esmase investeeringu tasuvusajaks on Tervis kavandanud kaheksa kuni kümme aastat.
Erinevalt Agal Kinnisvaradest ei müü Tervis Elektrilevi võrku midagi ja kasutab päikeseenergia ise ära. Aasta eesmärgiks seatud 45 000 – 50 000 kilovatt-tundi (eelmise aasta tootlus oli rikke tõttu 41 600) moodustab vaid ühe protsendi Tervise elektrienergia vajadusest.

 

http://parnu.postimees.ee/3969973/paike-on-ettevotjaid-hasti-teeninud